Maha soojustamine PUR vahuga – kas soojustada seest või väljast?

Kui tekib plaan välisseinte soojustamisele, siis kindlasti soovitame seda teha väljastpoolt. Sõltumata sellest, kas tegemist on kivi- või puitmajaga, soojustamine PUR vahuga või mõnel muul moel. Levivad arvamused, et puitmaja võib soojustada nii seest kui väljastpoolt. Meie omalt poolt toetame teadlaste ja inseneride arvamust ja kogemusi – soojustada tuleb väljastpoolt.

Miks? Kui seina soojustada seestpoolt, siis talvel muutub välissein külmaks. Kui välissein on läbi külmunud ja seina soojustus on seespool, siis välisseina ja soojustuse vahele kondenseerub niiskus ja suure tõenäosusega tekib hallitus. Soojustades maja, on ülioluline jälgida kastepunkti tekke asukohta.

Mis on kastepunkt:

Kastepunktiks nimetatakse temperatuuri, milleni õhk peab jahtuma, et saavutada maksimaalne suhteline õhuniiskus. Kastepunkti tekkimise hetkel on suhteline õhuniiskus 100% ehk õhk on küllastunud.  Kastepunkti mõiste on rohkem levinud meteoroloogias. Ehitusfüüsikas on kastepunkti arvutamine vajalik, et teada, mis temperatuuril aur hakkab kondenseeruma ja mis konstruktsiooni kihis see toimub. Kui kastepunkti tekkimist vältida pole võimalik, siis peab selle viima võimalikult välispiirde välimisse kihti õhuvahe lähedusse, et sealt saaks niiskus välja kuivada. Kondentsvesi võib ajutiselt tekkida märgadesse ruumidesse, aga ei tohi tekkida ülejäänud eluruumidesse. Kondentsvesi tekib, kui pinna temperatuur langeb alla kastepunkti.

Kõige igapäevasem näide kastepunktist on see, kui maapinna temperatuur langeb öösel allapoole kastepunkti temperatuuri, siis õhus olev veeaur hakkab murule kondenseeruma ja tekib kaste.

Valem kastepunkti leidmiseks: Tk=t- (100-RH)/5

Tk-kastepunkt
t- temperatuur
RH- suhteline õhuniiskus

Allikas: Hüdroisolatsioon » 1.4. Kastepunkt (edicypages.com)

Mida suurem on PUR soojustuskihi paksus, seda turvalisem on see konstruktsiooni jaoks. Ehk siis, et kui kastepunkt jääb soojustuse sisse, siis on see turvaline lahendus. Siit järeldus – pigem olgu seda soojustust sentimeeter või paar rohkem.

Iga hoone konstruktsioon on erinev. Erinev materjal, erinevad kihid konstruktsioonis. Erinev ruumi niiskus režiim. Kõik see mõjutab kastepunkti tekke asukohta ja ühtset reeglit siin välja tuua ei ole kahjuks võimalik. Kastepunkti on võimalik välja arvutada, aga sellega tegelevad diplomeeritud ehitusinsenerid ja arhitektid. Meie seda vastutust ei võta.

Ükskõik mis materjaliga seina soojustada, siis ülioluline on jälgida, et see soojustus oleks seal samasugune ka paljude aastate pärast. Ehk siis, et soojustus ei vajuks aastatega ära, ei märguks, ei saaks näriliste poolt hävitatud. Soojustuskiht toimib siis kui see on õhutihe. Ja PUR vaht just kõiki neid omadusi pakub. Õigesti ja õigetel tingimustel paigaldatud PUR vaht ei vaju ära, ei märgu ja närilised ka seda ära ei hävita.

Legend „hingav soojustus“.

Mitte ükski ehitusmaterjal ei hinga. See on laialt levinud sõnakõlks mille valesti tõlgendamine võib pikas perspektiivis hoone konstruktsioonile palju kahju teha või lausa hävitada.

Hingamise all mõeldakse tegelikult materjali auru läbilaskevõimet. Kõik ehitusmaterjalid on auru läbilaskvad. Mõned rohkem mõned vähem. Metall on materjal millel puudub auru läbilaskevõime.

  • Ma soojustan oma palkmaja villaga, sellepärast et vill hingab. EI HINGA !
  • Klient kirjuatb – Palun pakkumist palkmaja soojustamisele avatud pooriga vahule, sellepärast, et avatud pooriga vaht hingab. EI HINGA!
  • Meie küsime – Miks avatud pooriga vahuga? Klient vastab – Puitmaja soojustamine avatud pooriga PUR vahuga on õigem sest avatud pooriga vaht hingab. EI HINGA!

Suletud poor või avatud poor?

PUR vahuga saab soojustada sisuliselt kõiki pindasid ja objekte. Nii puitkarkassmaju kui ka ümarpalk, tahutud palkmaju saab ja tohib soojustada mõlema vahuga. JAH suletud pooriga PUR vaht sobib väga hästi ka palkmajale. Aga väga oluline on mõista, et valitud soojustus töötab ja toimib ainult siis, kui objekti käsitletakse tervikuna. Seda nii suletud pooriga kui ka avatud pooriga vahu puhul. Valitud soojustuse terviklahendus toimib vaid siis kui on täidetud ka kõik teised kriteeriumid. Aurutõke, ventilatsioon, õiged paigaldusvõtted ja õige kliima paigalduse ajal (õhu temp ja  niiskus). Need on vaid mõned üksikud kriteeriumid paljudest.

Avatud pooriga vahuga soojustamine:

Avatud pooriga vaht on sisuliselt nagu pesukäsn. Usun, et lugeja kes seda teksti siin loeb on pesukäsna käes hoidnud ja märjaks teinud. Väga kiiresti märgub. Onju.! Kui nüüd jätta see käsn lihtsalt lauale seisma. Kulub ikka päris mitu mitu päeva, enne kui see käsn on taaskord täiesti kuiv.

Avatud pooriga vahuga soojustades võib juhtuda sama – vaht märgub aasta (te) jooksul konstruktsioonis. Kui avatud pooriga vahuga soojustada, siis on ÜLIOLULINE, et see vaht jääks suletud keskkonda. Ehk siis nii seest kui väljast tuleb avatud pooriga vahtu kaitsta aurutõkkega. Üldjuhul on siseruumis suurem rõhk kui väljas ja veeaur liigub seest väljapoole. Väga külmadel talvedel võib juhtuda nii, et väljas on suurem õhurõhk kui sees. Seda juhtub küll harva aga siiski juhtub.

Täna on levinud arusaam, et avatud pooriga vaht vajab väljapoole tuuletõket ja hea on kui sissepoole saab aurutõke. See on väga vale lähenemine.!

Levinud on vanade palkmajade renoveerimine ja soojustamine PUR vahuga. Kui selline töö ette võetakse, siis üldjuhul tehakse vana palk puhtaks ja see vana, puhastatud palk jääb tubasid kaunistama (on see siis ümarpalk või tahutud palk). Selliseid seinasid ei kaeta aurutõkkega. Ja juba ongi üks nõude vastu eksitud ja see seab ohtu kogu soojustuse lahenduse ja hoone konstruktsiooni.

Palju arutletakse selle üle, et kui avatud pooriga PUR vahu soojustuskihi paksus on valitud õigesti ja kastepunkt jääb soojustuse välimisse kihti, kas siis ikka on vaja väljapoole aurutõket. Diplomeeritud ehitusinsenerid ütlevad, et turvalisem on, kui mõlemal pool on aurutõke. Aga seespool PEAB olema aurutõke.

Üldjuhul on kvalifitseeritud inseneride ja vahu tootjate soovitus selline, et avatud pooriga vaht sobib paremini välismaa kliimasse, seal kus on kuiv ja kuum kliima. Suhteline õhuniiskus madal.

Meie kliimavööndis sobib avatud pooriga vaht pigem sise perimeetrisse. Ehk siis vahelagedesse ja siseseintesse. Aga nagu eelpool kirjutatud, sobib ka välisseina, kui kõik muud tingimused saavad samuti täidetud.

Suletud pooriga vahuga soojustamine.

Suletud pooriga vaht on väga heade soojusnäitajatega. Lühiajalisel kokkupuutel veega see ei märgu. Soojustades suletud pooriga PUR vahuga ei ole vaja tegeleda tuule-, ega aurutõkkega. Suletud pooriga vahtusid kasutatakse väliskeskkonnas välisseinte soojustamisel, erinevate muude välispindade soojustamisel, vundamendi- ja taldmike soojustamisel. PUR vaht nakkub väga hästi kõikide pindade külge. On erandeid, mis nõuavad eeltööd ja eeltöötlemist, et nakkumine oleks hea ja lõpptulemus ideaalne.

Suletud pooriga vahu paigaldus eeldab konkreetseid paigaldustingimusi. Väga oluline on õhutemperatuur, sama oluline on ka soojustatava pinna temperatuur. Loogika on järgmine mida jahedam ilm, mida jahedam aluspinnas, seda suurem on materjalikulu. Suurem materjali kulu = suurem arve kliendile.

Tehes tööd suletud pooriga vahuga oktoober, november, siis on juba päris palju riske sellesse ettevõtmisse kirjutatud. Meie aitame oma kliente üldjuhul kuni septembri lõpuni. Natuke sõltub sügisilmadest, aga oktoobris pakime asjad kokku ja paneme masinad talvepuhkusele. Seda kõike selleks, et klient saaks meie käest kvaliteetse soojustuse terviklahenduse ja omale üleliigseid riske mitte võtta.

Siit Sulle väike soovitus hea klient – soojusta suvel. Säästad raha ja lõpptulemuse saad kvaliteetsema.

Keda valida omale koostööpartneriks?

Tuleb suhelda erinevate pakkujatega. Kindlasti saab palju erinevat infot. Kohati on see vastuolus mõne teise ettevõttega. Nii lihtsalt on. Oluline on küsida, kelle tooteid pakkuja kasutab. Kui see on teada tuntud vahu tootja, annab see kindlasti mõningast turvatunnet. Kui vahu päritolu on kahtlane ja Euroopas tunnustatud sertifikaate pakkuda ei ole, siis see võiks olla esimene ohumärk. Kui selline ring on peale tehtud, siis tekib mingi esimene sisetunne. Siis tasub minna juba natuke konkreetsemaks. Kindlasti on hind otsustusprotsessis oluline, aga kuna tegemist on suure töö ja väga pikaajalise investeeringuga, siis ei tasuks otsustusprotsessis hinda esimesele kohale asetada.

Keda siis ikkagi valida? Tuleb valida see kes tundub, et on õige. Küll see tundmine tekib.